EuroOoQZzO F Bb r w Xгаx Vv 1
Sölring Öömrang Fering Halunder Halifreesk Mooring Wiringhiirder Karhiirder Gooshiirder
 Tekst üüb Öömrang
|
| Euro | |
|---|---|
|
| |
| Stoot: |  Andora
¹ „pasiif“ Eurobrükern |
| Iindialang: | 100 Cent |
| ISO-4217-Code: | EUR |
| Ufkörtang: | € |
| Wakselkurs: (3. September 2019) |
1 EUR = 1,0829 CHF 1 EUR = 0,90885 GBP |
Belgien
Sjiisklun
Eestlun
Finlun
Frankrik
Griichenlun
Irlun
Itaalien
Kosovo¹
Letlun
Litauen
Luksemborag
Malta
Monako²
Monteneegro¹
Neederlunen
Uastenrik
Portugal
San Marino²
Slowakei
Sloweenien
Spoonien
Watikaanstääd²
Zypern
Di Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 19 faan jo 28 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant:2015).
Lasmootstooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Uastenrik, Belgien, Estlun, Finlun, Frankrik, Griichenlun, Irlun, Itaalien, Letlun, Litauen, Luksemborag, Malta, a Neederlunen, Portugal, a Slowakei, Sloweenien, Spoonien, Sjiisklun an Zypern.
Andorra, Monaco, San Marino an Watikaanstääd.
Kosovo an Montenegro brük di Euro pasiif. Det ment, jodiar lunen brük ofisiel di Euro, san oober ei lasmoot faan a EU.
Denemark hää en münt mä en fäästen wakselkurs jinauer di Euro.
Jilstaken an skiiner[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Ään Euro bestäänt ütj 100 Cent. Diar san jilstaken mä 1, 2, 5, 10, 20 an 50 Cent an mä 1 of 2 Euro. Jilskiiner jaft at mä 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. A jilstaken haa en koord mä Waasteuroopa üüb a föörsidj, bääftüüb hää arke lun sin aanj bil.
Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]
- Jil
- Euro (ingelsk) (schiisk)
Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Euro 
Euro |
D-Mark |
Britisk Pünj |
Isle-of-Man-Pünj |
Sweitser Franken |
Däänsk Krüün |
Färöisk Krüün |
Sweedsk Krüün
Kroaatisk Kuna |
Litauisk Litas |
Ukrainisk Hrywnja |
Witjrüsk Ruubel
CFA-Franc |
Austraalisk Dooler |
US-Dooler |
Japoonsk Yen |
Marokkaans Dirham |
Uastkariibisk Dooler |
Somaalilun-Skalang